Sisukord:

Uus kord akadeemiliste kraadide andmiseks
Uus kord akadeemiliste kraadide andmiseks

Video: Uus kord akadeemiliste kraadide andmiseks

Video: Uus kord akadeemiliste kraadide andmiseks
Video: Uus film uuest märtrist - mõrvatud preestrist Daniil Sysoevist 2024, Mai
Anonim
Professor
Professor

Dotsendi, teaduskandidaadi või professori uhke tiitli taotlejate elu on muutunud märgatavalt keerulisemaks. Nõuded tulevastele teadlastele on muutunud palju rangemaks. Sest 15. mail võeti kasutusele uus akadeemiliste kraadide andmise ja teaduslike nimetuste saamise kord.

Viimasel ajal on erialade suhe teadustöötajate struktuuris muutunud. Kui 1987. aastal oli tehnikateaduste osa väitekirjades 45%ja humanitaarteaduste osa 21%, siis 2000. aastaks hakati kaitsma rohkem humanitaarteaduste väitekirju. Kuid nüüd on seda nii füüsikutel kui ka sõnade kirjutajatel raskem teha. Viimase kahe aasta jooksul on akadeemiliste kraadide andmisest keeldumiste arv peaaegu kolmekordistunud.

Komsomolskaja Pravda avaldas intervjuu haridusministeeriumi teadus- ja teadus-pedagoogiliste töötajate riikliku atesteerimise osakonna juhataja Viktor Vyskubiga. Tema sõnul, kui varem oli meie riigis kaks paralleelset akadeemiliste nimetuste andmise süsteemi. Üks on ülikooli professoritele, teine teadusorganisatsioonide töötajatele, kuid nüüd on hierarhilised redelid muutunud sümmeetrilisteks. Ja need näevad välja nagu 2 sammu: dotsent ja professor. Pealegi akadeemilise tiitli andmiseks"

Varem oli võimalik saada doktorikraadiks, ületades kandidaadi kraadi. Ja kandidaadikraadi saamiseks oli vaja koostada käsitsi kirjutatud väitekiri, monograafia või teaduslik aruanne. Nüüd on doktoritöö kaitsmine ilma kandidaadiväitekirja eelneva kaitsmiseta välistatud.

Varem pidi teaduskraadi taotleja enne kaitsmist esitama publikatsioonide nimekirja, kuid kus seda täpselt ei täpsustatud. Seetõttu avaldati tulevaste teaduste valgustite tööd kõige eksootilisemates ajakirjades ja isegi ajalehtedes. Nüüd on piiratud nimekiri juhtivatest teaduspublikatsioonidest, kus doktorantidel on lubatud oma töid avaldada. Need on teadusringkondadele teadaolevad eelretsenseeritud ajakirjad, mis on registreeritud ja nende seaduslikud koopiad lähevad raamatukogudesse.

Viimastel aastatel on väitekirjade nõukogusid hakatud looma isegi riiklikes akadeemiates, millel puudub riigi akrediteering. Seal tembeldati teadmata kriteeriumide järgi arstidele ja teaduste kandidaatidele. Nüüd tegeleb sellega ainult VAK.

Ja Vene Föderatsiooni haridusministri asetäitja, kõrgema atesteerimiskomisjoni teaduslik peasekretär professor Vladimir Nevolin ütleb intervjuus Rossiyskaya Gazetale: „Nüüd ei saa te taotleda doktorikraadi saamist, esitades kaitseks ainult teadusliku aruande, nagu see oli varem võimalik. On ainult üks võimalus - lõputöö jaoks maha istuda. Doktorikraadi kaitsmine teadusliku aruande alusel, kui teil on kandidaadi kraad, on võimalik, kuid ainult kõrgema atesteerimiskomisjoni eriloaga (Kõrgema atesteerimiskomisjon on ekspertstruktuur, olemuselt sotsiaalteaduslik, vormilt osakondadevaheline, sisult integreeritud. Selle peamine ülesanne on tänapäeval tagada ühelt poolt teadusringkondade rolli ja riikliku kontrolli optimaalne kombinatsioon. teine-teadusliku ja teaduspedagoogilise personali sertifitseerimise käigus).

Vanas ametis lubati teoreetilist võimalust kohe doktorikraadi taotlemiseks. Nüüd see nii ei ole - alles pärast doktoritöö kaitsmist."

Kui väitekirja nõukogu liikmed leiavad, et töö tõmbab kohe doktorikraadi, isegi sel juhul tuleks need kaks etappi õigeaegselt eraldada. Esiteks kaitstakse doktoritöö ja seejärel - mitte varem kui kaks kuud hiljem - määratakse sama töö eest doktorikraad.

Noh, ja viimane uuendus on see, et varem oli võimalik kaitsta lõputööd 580 erialal. Nüüd on erialade arv vähenenud 412. Samal ajal on säilinud kõik teadusharud. Lihtsalt mõned kitsad erialad liidetakse ühte suunda. Lisaks on ilmunud uued erialad, näiteks "geoökoloogia" ja "geoinformaatika", "ökoloogia", "elu toetamine ekstreemsetes tingimustes" jt.

Määrused akadeemiliste kraadide andmise korra kohta

I. Üldpõhimõtted

1. Käesolev määrus määratleb õigusliku aluse teadus- ja teadus -pedagoogiliste töötajate kvalifikatsiooni hindamiseks ning kriteeriumidele, millele peavad vastama väitekirjad - teaduslikud kraadid ja teadustööd.

2. Tagamaks ühtset riiklikku poliitikat teadusliku ja teaduspedagoogilise personali riikliku sertifitseerimise ning akadeemiliste kraadide andmise valdkonnas, tegutseb Vene Föderatsiooni haridusministeeriumi kõrgem atesteerimiskomisjon, mille koosseis on heaks kiitnud Vene Föderatsiooni valitsus (edaspidi kõrgem atesteerimiskomisjon). Sertifitseerimise praeguste probleemide kiireks lahendamiseks moodustab kõrgema atesteerimiskomisjon komisjoni liikmetest kõrgema atesteerimiskomisjoni presiidiumi.

3. Kõrgem atesteerimiskomisjon ja väitekirjade nõukogud hindavad teadus- ja teadus-pedagoogiliste töötajate kvalifikatsiooni ning määravad kindlaks nende poolt väitekirja astumiseks esitatud lõputööde vastavuse käesolevas määruses kehtestatud kriteeriumidele.

4. Väitekirjade nõukogud luuakse kõrgema atesteerimiskomisjoni otsusega vastavalt kehtestatud korrale kõrgkoolides, mis on laialdaselt tuntud oma saavutuste poolest vastavas teadmiste valdkonnas, mis on saanud riikliku akrediteeringu föderaalse kõrgharidusasutuse juhtorganilt., teadusorganisatsioonid, mis on saanud riikliku akrediteeringu föderaalse teadus- ja (või) teadustehnilise tegevuse juhtorganilt nende organisatsioonide avalduste alusel (organisatsioonide jaoks, kellel on asutamisvorm, nagu asutajaga kokku lepitud).

Väitekirjade nõukogud teevad tööd kõrgema atesteerimiskomisjoni juhendamisel, mis kontrollib nende tegevust ja vaatab läbi iga teaduseriala väitekogude võrgustiku, võttes arvesse teadustöötajate erialade nomenklatuuri sisse viidud muudatusi. Väitekogud luuakse doktori- või magistritööde arvestamiseks reeglina mitmel, kuid mitte rohkem kui viiel erialal. Doktoritööde kaalumiseks loodud väitekogud võtavad kaitsmiseks vastu vastavate erialade kandidaadiväitekirju. Väitekirjade nõukogud vastutavad lõputööde eksami kvaliteedi ja objektiivsuse, tehtud otsuste kehtivuse eest ning on kutsutud üles tagama kõrged nõuded väitekirjade vastavuse määramisel käesoleva määrusega kehtestatud kriteeriumidele.

Käesoleva määrusega kehtestatud lõputööde esitamise ja kaitsmise korra rikkumise korral on kõrgema atesteerimiskomisjoni presiidiumil õigus peatada väitekogude tegevus ja esitada kõrgemale atesteerimiskomisjonile soovitusi lõputöö tegevuse lõpetamise kohta. nõukogud. Väitekirjade nõukogu liikmed täidavad oma kohustusi vabatahtlikkuse alusel. Lõputöö nõukogu moodustamise ja töö korraldamise kord, selle organisatsiooni vastavad õigused ja kohustused, mille alusel väitekogu moodustatakse, määratakse kindlaks väitekogu nõukogu määrustega, mille on heaks kiitnud Vene Haridusministeerium Föderatsioon kokkuleppel Vene Föderatsiooni tööstus-, teadus- ja tehnoloogiaministeeriumi ning Venemaa Teaduste Akadeemiaga.

5. Teadusdoktori akadeemilise kraadi annab kõrgema atesteerimiskomisjoni presiidium väitekirja avalduse alusel, mis on vastu võetud doktorikraadi taotleja väitekirja avaliku kaitsmise tulemuste alusel.. D. Kraad, võttes arvesse kõrgema atesteerimiskomisjoni vastava ekspertnõukogu arvamust. Teaduste kandidaadi akadeemilise kraadi annab väitekirja nõukogu, tuginedes kõrgharidusega taotleja väitekirja avaliku kaitsmise tulemustele. Kõrgemal atesteerimiskomisjonil on õigus kontrollida valikuliselt teaduste kandidaadi teaduskraadi taotlejate atesteerimistoimikuid ja väitekirju, teha otsus teaduste kandidaadi diplomi väljastamise kohta, tühistada väitekogude otsused kehtestatud rikkumise korral. lõputööde esitamise ja kaitsmise kord.

6. Vene Föderatsiooni haridusministeerium töötab välja ja kinnitab riikliku standardiga teadusdoktori ja teaduskandidaadi diplomivormid, kehtestab nende väljaandmise korra ja annab kõrgema atesteerimiskomisjoni otsuse alusel välja diplomid teadusdoktoritele ja loodusteaduste kandidaatidele.

7. Akadeemiliste kraadide andmise korra eripära isikutele, kes kasutavad oma töös riigisaladust sisaldavat teavet, määrab kindlaks Vene Föderatsiooni haridusministeerium.

II. Kraadile esitatava väitekirja kriteeriumid

8. Väitekiri doktorikraadi saamiseks peaks olema teaduslik ja kvalifitseeruv töö, milles autori tehtud uuringute põhjal on välja töötatud teoreetilised sätted, mille kogumikku saab kvalifitseerida uueks suur teaduslik saavutus või suur teaduslik probleem, millel on oluline sotsiaal-kultuuriline või majanduslik tähendus, või esitatakse teaduslikult põhjendatud tehnilised, majanduslikud või tehnoloogilised lahendused, mille rakendamine aitab oluliselt kaasa riigi majanduse arengule ja kaitsevõime. Väitekiri teaduste kandidaadi astme kohta peaks olema teaduslik ja kvalifitseeruv töö, mis sisaldab lahendust probleemile, mis on asjakohase teadmiste haru jaoks oluline, või milles esitatakse teaduslikult põhjendatud tehnilised, majanduslikud või tehnoloogilised arengud, mis on majandust või riigi kaitsevõime tagamist.

9. Doktorikraadi taotleja esitab väitekirja spetsiaalselt koostatud käsikirja, teadusliku aruande või avaldatud monograafia vormis. Teaduste kandidaadi kraadi taotleja esitab väitekirja spetsiaalselt ettevalmistatud käsikirja või avaldatud monograafia kujul.

Väitekiri peab olema kirjutatud üksi, sisaldama kogumit uusi teadustulemusi ja sätteid, mille autor on esitanud avalikuks kaitseks, omama sisemist ühtsust ja tunnistama autori isiklikust panusest teadusesse. Autori välja pakutud uusi lahendusi tuleks teiste tuntud lahendustega võrreldes rangelt põhjendada ja kriitiliselt hinnata. Rakendatud tähtsusega väitekiri peaks andma teavet autori saadud teadustulemuste praktilise kasutamise kohta ning teoreetilise tähtsusega väitekirjas soovitusi teaduslike leidude kasutamise kohta.

Lõputöö kujundus peab vastama Vene Föderatsiooni haridusministeeriumi kehtestatud nõuetele. Väitekiri on tavaliselt kirjutatud vene keeles. Lahendamaks küsimust, mis käsitleb väitekirja esitamist muus keeles kui vene keeles, saadab väitekirja nõukogu kõrgemale atesteerimiskomisjonile motiveeritud avalduse.

10. Väitekiri doktorikraadi saamiseks teadusliku aruande vormis, mille taotleja on koostanud vastavate teadmiste valdkonna varem avaldatud teaduslike ja eksperimentaalsete disainitööde kogumi alusel, millel on teaduse jaoks suur tähtsus ja praktika, on kokkuvõte tema uurimistöö tulemustest ja arendustest, mis on teada paljudele ekspertidele. Doktoritöö kaitsmine teadusliku aruande vormis toimub kõrgema atesteerimiskomisjoni ekspertnõukogu loal väitekogu avalduse alusel. Sellise avalduse esitamise kord on kehtestatud väitekogu nõukogu määrustes. Monograafia vormis väitekiri on teaduslik raamatuväljaanne, mis sisaldab teema täielikku ja põhjalikku uurimist, mis on läbinud teadusliku vastastikuse eksperdihinnangu ja vastab käesoleva määrusega kehtestatud kriteeriumidele.

11. Väitekirja peamised teaduslikud tulemused tuleb avaldada teadusajakirjades. Doktoritöö peamised teaduslikud tulemused tuleks avaldada juhtivates eelretsenseeritud teadusajakirjades ja väljaannetes. Nende ajakirjade ja väljaannete loendi määrab kõrgem atesteerimiskomisjon. Väitekirja peamisi teaduslikke tulemusi kajastavad avaldatud tööd võrdsustatakse NSVL Ministrite Nõukogu Leiutiste ja Avastuste Riikliku Komitee poolt välja antud avastuste diplomite ja leiutiste autoritunnistustega, leiutiste patentidega; kasuliku mudeli sertifikaadid; disainipatendid; elektrooniliste arvutite programmid; Andmebaas; kehtestatud korras registreeritud integreeritud mikrolülituste topoloogiad; teadusliku ja tehnilise teabe riikliku süsteemi organisatsioonidesse hoiule antud teoste käsikirjad, mis on kommenteeritud teadusajakirjades; üleliiduliste, ülevenemaaliste ja rahvusvaheliste konverentside ja sümpoosionite materjalides avaldatud teosed; riigi andmepanka kaasatud uute materjalide teabekaardid; väljaanded elektroonilistes teadusväljaannetes, mis on registreeritud Informregistris kõrgema atesteerimiskomisjoniga kokkulepitud viisil.

12. Väitekirja kirjutades peab taotleja esitama lingid autorile ja allikale, kust ta materjale või üksikuid tulemusi laenab. Kasutades lõputöös ideid või arenguid, mis kuuluvad kaasautoritele, kellega koos kirjutati teaduslikke töid, on taotleja kohustatud selle väitekirja märkima. Need viited tuleks teha ka seoses taotleja teadustöödega, mida ta on teinud nii kaasautorlusena kui ka individuaalselt. Juhul, kui kasutatakse laenatud materjali ilma autori ja laenamisallikaga viitamata, eemaldatakse väitekiri kaalumisest, olenemata selle kaalumise etapist, ilma õiguskaitseta.

13. Teaduste kandidaadi teaduskraadi taotleja peab sooritama vastavad kandidaadieksamid, mille nimekirja kehtestab kõrgem atesteerimiskomisjon ja kinnitab Vene Föderatsiooni haridusministeerium. Teaduste kandidaadi kraadi taotleja, kellel on kõrgharidus, mis ei vasta sellele teadusharule, milles väitekiri koostati, teeb vastava väitekogu nõukogu otsusega täiendava kandidaadieksami kohaldatavas üldises teadusharus sellele teadusharule. Meditsiiniteaduste väitekirju on lubatud kaitsta meditsiinilise kõrgharidusega isikutel, veterinaarteadustel - kõrgema veterinaarharidusega isikutel. Kandidaatide eksamiprogrammid kinnitab Vene Föderatsiooni haridusministeerium.

Jätkamine…

Soovitan: